Inimene kogeb kolme igatsust

Ma igatsen …” oli tunne, mida tundsin ca 5 aastat tagasi oma hinges. Sõnaseletamatu igatsus saatis mind hetkedel kui istusin kontorilaua taga, jalutasin mererannas, reisisin teisele poole maakera või kohtusin sõpradega. Tundsin end üksildasena, sõltumata sellest, et mind ümbritsesid toetavad inimesed ja väljakutseid pakkuvad tegevused. Kõik imetlesid minus peituvat ja kiirgavat positiivsust. Tänasel hetkel seda meenutades võiks nimetada sellist positiivsust maskiks, mis varjas osavalt minus peituvat tühjust ja igatsust. Continue reading “Inimene kogeb kolme igatsust”

Internetis leiduvad isiksuse / inimtüüpide testid (tasuta)

Elame mõõtmise ajastul. Me soovime mõõta kõike võimalikku enda elus, alates vererõhust, kaalust ja kaloritest, lõpetades sammudeni mida igapäevaselt astume. Huvitav miks see nii on? Kas selline suund tähendab meie uudishimu kasvu iseenda suhtes või hoopis oma sisetundest kaugenemist. 

Koolitaja ja nõustajana olen püüdnud leida erinevaid isiksuse teste, mille tegemist soovitada oma klientidele kellel soov iseendast rohkem teadlikumaks saada läbi testide. Ja eks nende tegemine on ju ka ühtpidi põnev ja samas ka lapselikult mänguline.  Continue reading “Internetis leiduvad isiksuse / inimtüüpide testid (tasuta)”

Sammudes eesmärkide suunas (Sensa, veeb. 2017)

Aastaid tagasi oli minu suureks unistuseks teha tööd, mille kaudu saan end parimal viisil teostada ning mis dreamlife1viib mind erinevatesse riikidesse. Ja nüüd ma elangi selles unistuses. Kas selleni jõudmine on tingitud õnnelikust juhusest või on see ikkagi olnud teadlik liikumine püstitatud eesmärgi suunas?

Ei möödu päevagi, mil ma ei võta ette väikest jalutuskäiku. Tööpäevadel eelistan sõltuvalt ilmast umbes 30minutilist jalutuskäiku, enne kui bussi-trammi peale astun. Nädalalõppudel teen umbes paaritunnise jalutuskäigu poodi, turule või kokkusaamistele. Mulle meeldib väga kõndimine ja kuna olen oma hingelt unistaja, ei puudu jalutuskäikudelt aktiivne sisekõne erinevatel minu elu puudutavatel teemadel. Continue reading “Sammudes eesmärkide suunas (Sensa, veeb. 2017)”

Iseenda loomine & loov ettevõtlus (Sensa, jaanuar 2017)

Käesolev originaalartikkel on avaldatud ajakirjas “Sensa” (jaanuar 2017)creating-yourself1

Inimeseks olemise üks kõige suuremaid privileege on iseenda järjepidev loomine nii füüsilisel kui ka
psüühilisel tasandil.

On esmaspäev. Tavapäraselt kiire tööpäev hakkab õhtusse veerema. Hetkel, mil koosoleku selgroog hakkab murduma, heidan pilgu kellale. Mõistes, et olen taas kord ajahädas, hakkan kiirustades koosoleku ja tööpäeva otsi kokku tõmbama.

Seejärel, sulgedes arvuti ja jättes süümepiinad lugemata e-kirjadesse, jooksen kontorist välja. Suund on joogatrenni, kuna olen enam-vähem minuti pealt välja arvutanud vahemaa, mis sinna jõudmiseks kulub.

Märkamata loodust, inimesi minu ümber ja unustades nautida õrnu kesktalviseid päikesekiiri, jõuan planeeritud ajaga kohale. Mind tervitab küünlasäras joogaruum, naeratavad hinged ja soe tee. Hingan sügavalt sisse, istun maha ja sulgen silmad. Olen kohale jõudnud. Continue reading “Iseenda loomine & loov ettevõtlus (Sensa, jaanuar 2017)”

Edule suunatud mõtlemine (Sensa, dets, 2016)

success3

Käesolev originaalartikkel on avaldatud ajakirjas “Sensa” (detsember 2016)

Olen tihti arutlenud, millised mõtted toetavad või pärsivad meie elu ja tegemisi. Arvan, et eduka inimese üks väga olulisi omadusi on usaldada ideid, mis positiivsete uskumuste toel esile kerkivad, andes võimaluse nende arenguks ning lõpuks ka elluviimiseks.

On neljapäeva hommikupoolik ning ma võtan ette jalutuskäigu kohalikku kauplusesse sooviga õhtusöögiks midagi tervislikku ja maitsvat valmistada. Sellistel hommikustel jalutuskäikudel on huvitav möödujaid jälgida ning kujutada ette nende elustiile ja valikuid, mis võimaldavad neil liikuda kellaaegadel, mil enamik inimesi konditsioneeritud büroohoones oma vähemalt kaheksatunnist tööpäeva sisustavad. Continue reading “Edule suunatud mõtlemine (Sensa, dets, 2016)”

Eneseteostuse olulisus (Sensa, nov 2016)

sensa-okt-2016

Käesolev originaalartikkel on avaldatud ajakirjas “Sensa” (november 2016)

Kujutlust eneseteostusest sümboliseerib minu jaoks pilt tulevikust, kui oma elu viimastel hetkedel, istudes mugavas kiiktoolis ja meenutades elatud elu, tuleb näole õrn naeratus: „Olen olnud õnnelik ja tänulik kogetule!“

Lapsepõlves olin kirglik kirjandushuviline, mänguline maalikunstnik ja eeskujulik õpilane – koolitükid alati ette valmistatud ning vastused õpetaja küsimustele olemas. Juba varajasest vanusest said minu igapäevaosaks sisemaailma mõtisklused ja unistused, mis saatsid mind lapsepõlve maakodus nii heina- ja aiatöödel kui ka vähemalt korra nädalas kolmekilomeetrisel jalgsiretkel külapoodi pehme saia, limonaadi ja paki viinerite järele. Continue reading “Eneseteostuse olulisus (Sensa, nov 2016)”