Eesti Ettevõtlus 100: ettevõtluse ajalugu ja võimalikud trendid 2118 aastaks

Allikas: google.ee

Palju õnne, armas Eesti – kallis Kodumaa! 

Pidupäeva hommik tervitab meid sel aastal pehme lume, päikesepaiste ja mõningaste külmakraadidega. Talviselt täiuslik ilm, mis tekitab soovi panna selga soojad riided ja minna metsa jalutama. Mäletan kui viibisin aastaid tagasi 3 kuud samal ajal Uus-Meremaal, naasedes koju ei suutnud ma mitte kuidagi ära oodata järgmist talve. Mõistsin, et tegelikkuses on lumi ja mõningane talve-kaamos justkui minu identiteedi üks osa, ilma milleta tunneksin et justkui orvuna, kes on olulisest ilma jäetud.

Eesti 100-aastane teekond sisaldab tõusisid ja mõõnasid, rõõmustavaid võite ja südantlõhestavaid kaotusi. Ettevõtjana hakkasin täna mõtlema ettevõtluse ajaloo peale – kust küll kõik alguse sai? Kuidas oleme jõudnud täna sinna, kus on pea igal ettevõtlikul ja julgel inimesel võimalik end teostada läbi ettevõtluse?

Allikas: google.ee

Ettevõtluse algus – 17 000 aastat e.m.a.

Maailma ettevõtluse ajalugu ulatub juba 17 000 aastasse e.m.a., kui Uus-Guineas hakkasid inimesed vahetama obsidiaani ehk vulkaanilist klaasi, millest tehti nooleotsi ja mida vahetati teiste kaupade vastu (nt toit, tööriistad vms). Selline varajane ettevõtlus jätkus kuni Põllumajandusliku Revolutsioonini (12 000.a. e.m.a.), mis tõi kaasa põllusaaduste ja loomade kasvatamise ning spetsialiseerumise sellele, mida hästi tehti. Samal ajal sai alguse ka külade ja linnade teke ning kaubavahetus.

Kui tõmmata paralleele tänapäeva ettevõtlusega, siis on nii teenuse/toote tootmine, spetsialiseerumine kui ka kaubavahetus jätkuvalt olulised teemad ühe ettevõtja jaoks. Eestis oli näiteks 2017.a. seisuga just jae- ja hulgikaubanduse ettevõtete arv tegutsevate ettevõtete seas kõige suurem. Oluliseks konkurentsieeliseks on oma kliendisegmendi leidmine ja spetsialiseerumine.

Kapitalism – tänapäeva ettevõtluse alustala

Allikas: google.ee

Tänapäeva ettevõtluse sündi on seostatud kapitalismi algusajaga. “Kapitalism on ideoloogia ja majandussüsteem, mis põhineb tootmisvahendite eraomandusel ja nende kasutamisel kasumi teenimiseks. Kapitalismi põhilisteks tunnusjoonteks on palgatöö, vabatahtlik kaubavahetus, konkreetne hinnasüsteem, turukonkurents ja eraomand. Kapitalistlikus turumajanduses on majandusotsused ja investeeringud mõjutatud tootmisvahendite omajatest, kuid hinnad ja toodangujaotus sõltuvad pigem turul konkreerivatest teenusepakkujatest ja ettevõtetest” (Wikipedia).

Kapitalisimi on kritiseeritud tema sotsiaalse ebavõrdsuse tõttu ja arvan, et tänu infotehnoloogia kiirele arengule ja jagamismajanduse populaarsusele, on tegelikkuses kapitalismi jäigad piirid muutunud pehmemaks, kuna sisenemisbarjäär kasumi teenimiseks läbi ettevõtluse on madalam ning võimalused sellest “pirukast” osa saada sõltub rohkem inimestest endast, mitte niivõrd enam ärikeskkonna keerukusest. Üha rohkem ollakse valmis ostma teenust/tooteid väiketegijatelt, kes on pühendunud ja kirglikud.

Eesti Ettevõtlus 100 – millest kõik alguse sai …. ?

Raamatus “Eesti Ettevõtluse taassünd 1987-1991” on kirjutatud: “Nõukogude Eestis oli eraettevõtlus teatud eluvaldkondades levinud palju aega enne Gorbatśovi majandusreformi. Väga levinud oli sibula, kurgi, kapsa ja muu juurvilja kasvatamine ning Leningradis müümine. Kogu Peipsi äär oli sellest ärist saadud rahaga ilusaid maju täis ehitatud. Riiklikul tasandil oli 1980. aastate alguseks NSV Liidu majandus jõudnud ummikseisus. Otsiti uusi lahendusi, kuidas majandust ergutada”.

Sel ajal hakati Eesti kergetööstuses tegelema majandusliku eksperimendi ettevalmistamisega, mis sisaldas endas kohalikule tööstusele suuremate õiguste andmist, suurendati kergetööstusministeeriumi ja ettevõtete õigusi tooraine varustamisel ja toodangu turustamisel, anti ekspordiõigus ja anti õigus käsutada oma raha. Kui siiani tegutsesid pigem suurettevõtted (kooperatiivid), siis nüüd anti õigus moodustada väikeettevõtteid (algu riiklikke ja seejärel erakapitalil), mille roll arenenud riikides on ääretult oluline. Tööstusettevõtete loomisele järgnes ehitusettevõtete loomine. Väikeettevõtete loomisega sai ühtlasi ka alguse plaanimajanduselt turumajandusele üleminek. Kuigi mitteametlik (nt “viru ärikad”, sibulakaupmehed vms) ettevõtlus ostu-müügi tehingute näol toimus tegelikkuses ka juba enne riiklikke reforme, siis 1986. aastal oli võimalik kõigil registreeruda end juriidilise isikuna ja hakata maksumaksjaks.

Allikas: google.ee

Eesti ettevõtluse oluline osa on Isemajandava Eesti (IME) kontseptsiooni loomine ja selle ettevõtlust käsitleva osa väljaarendamine. 17. november 1989. aastal võeti vastu Eesti NSV ettevõtlusseadus. Sellele järgnesid mitmed muud vajalikud õigusaktid. Ettevõtlus arenes esialgu aeglaselt. 1990. aastaks oli registeeritud ca 500 riikliku väikeettevõtet ja 2000 kooperatiivi (riiklikku suurettevõtet), milles töötas vaid 4% tööjõust. Päevakorrale hakkas kerkima riiklike ettevõtete erastamine, kuid selle tegemiseks puudusid esialgu nii kogemused kui teooria.

Ka minu perekonnas on olnud läbi aegade ettevõtjaid. Vanavanemad käisid Leningradis kurke ja kartuleid müümas, tehti kalaäri Peipsi ääres ning mõnda aega tagasi selgus, et üks vanatädidest pakkus õmblusteenust jõukamatele inimestele. Kõik see toimus juba enne 1980. aastate riiklikke reforme. Seega sõltumata riigis valitsevast korrast või ärikeskkonna võimalustest, siis on oma oskuste müük teenusena või nõutud kaupade vahetus on olnud inimestele omane ka Eestis.

Eesti ettevõtlus on täna jõunud olukorda, kus iga viies eestlane tegeleb ettevõtlusega kas vähemal või suuremal määral. Kui ma vaatan enda tutvusringkonda, siis kuigi täiskohaga ettevõtjaid on vähe, siis neid kes hobikorras tegelevad kas toote või teenuse müügiga, on päris palju. 

Allikas: google.ee

Milline on Eesti Ettevõtlus 2118?

Kuhu liigub Eesti ettevõtlus ja milline on see aastal 2118? Mis on arengud?

Toon enda poolt välja 4 võimalikku ettevõtlustrendi:

Trend nr 1. Piirid ettevõtlusvormi ja eraisiku vahel kaovad. 

Seoses andmete automatiseerimise ja infotehnoloogia arenguga usun, et tulevikus ei pea enam eraldi registreerima ettevõtluseks äriühingut, vaid eraisik ja ettevõte on üks ja sama isik. Fookuses on pigem eraisik brändina, mitte ettevõte. 

Trend nr 2. Kombineeritud lahendused kliendi heaolu nimel.

Konkurentsieelis saab olema neil ettevõtjatel, kes loovad klientide jaoks võimalikult mugavaid lahendusi, mis on justkui inimese igapäevaellu kombineeritud. Tuleviku inimene on mõnes mõttes egoistlik ja iseenda väärtust hindav. Inimene ei pea tarbimist planeerima enam enda igapäevaellu, vaid tarbimine planeerib end inimese igapäevaellu. Veelgi olulisemaks muutub väärtus mida ettevõte läbi oma toote/teenuse loob – tarbimine ei ole kulu vaid kasum ka tarbija jaoks.

Trend nr 3. Eesti ettevõtlus = Maailma ettevõtlus

Hetkel on Eesti väikeettevõtete kasvu piiranguteks nii territoorium kui ka keel. Tundmatu ees on hirm. Usun, et tulevikus on ettevõtluses tavapärane see, et turg on kogu maailm. Juba hetkel on nende barjääride murdmine üheks oluliseimaks konkurentsieeliseks. Edusaavutavad need kes kombineerivad infotehnoloogiat, virtuaalset ärikeskkonda ja iseenda kompetentsi, muutes selle teenuseks, tooteks ja lõpuks rahaks.

Trend nr 4. Sotsiaalne ebavõrdsus ei tulene enam rahalisest, vaid vaimsest rikkusest

Eneseteostus läbi ettevõtluse eeldab võimaluste nägemist ja julgust. Isiklik areng muutub veelgi olulisemaks, kuna tuleviku sotsiaalne ebavõrdsus ei tulene rahalisest rikkusest, vaid on otseselt seotud vaimse rikkusega.

Kas ja milline ettevõtja oled Sina tulevikus?

Ettevõtlikku Eestit, head lugejad!

Sirle Truuts

 

Loe ka huvitavaid sarnasel teemal artikkleid:

  1. Toomas Patt poolt avaldatud postitust ERR portaalist “Eesti majandust on 100 aasta jooksul enim mõjutanud kaks iseseisvumist
  2. SEB foorum “Sada aastat Eesti majandust” 

***

Allikad:

Raamat “Eesti ettevõtluse taassünd 1987-1991” EVEA, Tallinn 2009.

Histoy of Entrepreneurship

What is the history of entrepreneurship?