Eesti ettevõtlus 2018: äriühingu asutamine ja raamatupidamine

Ettevõtlusega alustamine võib olla väljakutse inimese jaoks kes ei ole majandusega kokku puutunud. Näiteks võib olla olemas toode või oskus midagi teha, kuid mida teha edasi?

Kuidas asutada äriühingut?

Äriühingu asutamine on Eestis tehtud äärmiselt lihtsaks. Kui umbes 15 aastat tagasi oli äriühingu asutamiseks vaja minna notarisse, siis hetkel piisab ID-kaardiga Ettevõtjaportaali sisselogimisest ja vajalike vormide täitmisest. Aega kulub selleks maksimaalselt 3o minutit. Eestis on vaieldamatult tänu oma lihtsusele kõige populaarsem ärühingu vorm osaühing. Lisaks osühingule on mitmeid teisi äriühingu vorme mille vahelt valida. Minu kogemus ettevõtluskoolitaja ja mentorina tõdeb, et sageli valitakse mõni muu äriühingu vorm seetõttu et osaühing tundub liiga keeruline. Tegelikkuses see nii ei ole.

Olen kokku pannud erinevate äriühinguvormide võrdleva tabeli, loodetavasti on sellest abi kui oled küsimuse ees: “Millist äriühinguvormi valida?”

Täisühing (Äriseadustik) Usaldusühing (Äriseadustik) Osaühing (Äriseadustik) FIE (Äriseadustik) – maksustamine muutus 2018! MTÜ (MTÜ seadus)
Vastutus isikliku varaga 1 isik (usaldusirik ) vastutab oma varaga, teine  (täisosanik) sissemaksega Piiratud vastutus (osa suurusega) Vastutus isikliku varaga Isiklik vastutus tekitatud kahju eest
Osamaksed sätestatakse põhikirjaga Osamaksed sätestatakse põhikirjaga Min kapital 2500 EUR (ei pea kohe sisse maksma) Puudub sissemaksete/ kapitali nõue Liikmete maksud sätestatakse põhikirjaga
Vähemalt 2 osanikku Vähemalt 2 liiget Vähemalt 1 osanik (võib rohkem) Vaid 1 isik Vähemalt 2 liiget
Juhivad osanikud Täisosanik juhib (va ühingulepinguga teisiti) Juhib juhatus Juhib FIE ise ehk omanik Juhib juhatus
Tekkepõhine raamatupidamine Tekkepõhine raamatupidamine Tekkepõhine raamatupidamine Kassapõhine raamatupidamine Tekkepõhine raamatupidamine
Maksustamine traditsiooniline Maksustamine traditsiooniline Maksustamine traditsiooniline Maksustamises erisused (keeruline maksustamine võrreldes nt OÜ või MTÜga) Maksutamine traditsiooniline mõningate eranditega (nt erisoodustusega MTÜde nimekiri)
Kasumi võib välja maksta Kasumi võib välja maksta Kasumi saab maksta välja dividendidena (väljamaksmata osa pealt ei ole maksususid) Ei saa maksta dividende (maksud kogu tulu pealt) Kasumi väljamaksmine on keelatud, vaid saab kasutada põhikirjaliste eesmärkideks
Ümberkujundamise võimalus usaldusühinguks ja osaühinguks Ümberkujundamise võimalus täisühinguks ja osaühinguks Ümberkujundamise võimalus täisühinguks, usaldusühinguks ja aktsiaseltsiks Ei ole võimalik ümberkujundada OÜ-ks Ümberkujundamine äriühinguks ei ole võimalik

 

Aga mida teha edasi kui äriühing on asutatud… …on küsimus mida esitab endale iga ettevõtja. 

Pangakonto ja maksekeskus

Üldjuhul järgmiseks peab ettevõtja endale valima panga, kellega soovib koostööd teha.

See millise valiku teed Sina, sõltub sellest mis on Su vajadused. Peaaegu kõik pangad pakuvad uutele klientidele erinevaks perioodiks tasuta teenuseid (maksed, pangakaart, lisateenused). Väikeettevõtjale on tavaliselt vaja arveldusarvet mida on mugav kasutada, pangakaarti ja aegajalt ka makseterminali (pood, laadad). Juhul kui on e-pood (pangalingid, krediitkaardi maksefunktsioonid), siis on võimalus liituda Maksekeskusega. Enam ei pea tegema iga pangaga lepinguid eraldi ja maksma tohutuid summasid. Lihtne, eks!?

Raamatupidamine

Ja siis see kõige keerulisem …. raamatupidamine … Sul tekib suur hulk küsimusi seoses raamatupidamisega ja sageli oled olukorras kus Sul pole kellegilt küsida. Võimalik et osad küsimused tekivad juba enne osaühingu asutamist näiteks on tüüpilised raamatupidamisega seotud teemad ja küsimused millega alustav ettevõtja / väikettevõtja kokku puutub:

  • Sissemakse tasumine nt riigilõiv, arvuti riist- ja tarkvara, ruuter-telefon, kontori üüri deposiitmakse ja selle sisustus, algmaterjalid tooteks ja teenuseks. 
  • Igakuised kulud – programmid, raamautpidamine, interneti-mobiili ühendused, üür, töötasu? Kuidas kajastada? Millised on optimeerimise võimalused? Millal erisoodustusmaksu peab tasuma? Teema on äärmiselt mahukas, soovitan kindlasti selle kohta rohkem infot lugeda ja uurida enne tegutsemist.
  • Kas võtta ennast käibemaksukohustuslaseks? Alguses tundub, et kulutusi on palju ja igale ostuarvele on lisatud käibemaks. Tekib tahtmine ennast käibemaksukohustuslaseks teha, aga kuidas aru saada, kas see on mulle kasulik ka pikemas perspektiivis? Kui koolitustel olen teinud osalejatega arvutusi, siis 99% osalejatest on jõudnud järelduseni, et käibemaksukohustuslaseks ei tasu võtta, eriti just klientideks on erakliendid. Lisaks teeb ka see raamatupidamise keerulisemaks. Seega on minu soovitus see, et käibemaksukohustuslaseks võtmine või mittevõtmine peaks tulenema loogilisest arvutuskäigust, mitte emotsioonipõhisest otsusest (p.s. kirjutan peagi ka sellel teemal põhjalikuma postituse koos kalkulatsioonidega).
  • Kas peab TSD esitama, kui väljamakseid ei tee? Käibemaksukohustuslane peab esitama KMD (käibedeklaratsioon) ja TSD (tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon) ka juhul, kui on 0-deklaratsioonid. Aga kuidas on lood mitte käibemaksukohustuslasega? Juhul kui ettevõte on käibemaksukohustuslane, siis peab esitama kindlasti ka igakuiselt TSD, isegi kui see on 0-deklaratsioon. TSD esitatakse 10. kuupäevaks ja KMD 20-ks kuupäevaks.
  • Kuidas saan endale ravikindlustuse? Kui suurt töötasu ma saan endale maksta? Alustavatel ettevõtjatel, kui ei ole veel müügitulu, siis on ka keeruline endale töötasu maksta. Aga samas on vaja ravikindlustust. Olen kirjutanud sellele teemal ühe postituse “Ravikindlustus juhatuse liikmele“. Siinkohal soovitan kindlasti küsida nõu raamatupidajalt või võid ka minuga ühendust võtta. Olen ise selle läbi teinud. plaanin ka edaspidi sellel teemal pikema postituse teha.
  • Kas esimesel aastal võin endale juba dividende välja maksta? Dividendide väljamaksed saavad hakata toimuma alles pärast majandusaasta aruande kinnitamist ja juhul kui 2500 EUR on sisse makstud. 
  • Kas saan kasutada sõiduautot oma firma tegemisteks? 2018 aastast on Maksuamet kehtestanud 100% firmaautodele Maanteeameti märke kohustuse ning tööautode erasõitude eest hakatakse erisoodustust arvestama mootori võimsuse järgi. Lisaks on oluline auto vanus. Sõiduautode teemal soovitan kindlasti nõu pidada mõne raamatupidajaga või lugeda sellekohaseid soovitusi omaala spetsialistidelt (vt lingid allpool).
  • 2018 aastal muudeti tulumaksu arvestust. Seega muutus ka maksubaas, millelt arvestusi tehakse. Varem oli palgatulu see, mida tuludeklaratsioonil tulumaksu tagasiarvestusel arvesse võeti. Nüüd on tulu arvestuses ka dividendid ja omakapitali väljamaksed, üüritulu, kasu kinnistu müügist, kasu väärtpaberite müügist, mõningatel juhtudel ka vanemahüvitised ja pension. Arvestuse alla läheb kõik raha, mis eraisik teenib.

Kuidas leida kõigile küsimustele vastuseid?

Üheks võimaluseks on kindlasti leida endale raamatupidaja kes kõigile küsimustele vastab. Teine võimalus on ise internetist otsida ja lugeda. On mitmeid väga häid raamatupidamisteemalisi blogisid, kust on võimalik leida oma küsimustel vastused (nt Pilvebüroo, Raamatupidamise- ja maksuinfo portaal).

Kuna ka ettevõtluskoolitustel küsitakse mu enda käest samu küsimusi, siis otsustasin organiseerida ka seminari “Väikeettevõtte maksundus ja raamatupidamine 2018 aastal” kus on võimalik kõigile küsimustele saada ka kenasti vastused ning seejärel juba otsustada edasi mida ja kuidas oma ettevõtte raamatupidamisega edasi liikuda.

Autor: Sirle Truuts