Sammudes eesmärkide suunas (Sensa, veeb. 2017)

Aastaid tagasi oli minu suureks unistuseks teha tööd, mille kaudu saan end parimal viisil teostada ning mis dreamlife1viib mind erinevatesse riikidesse. Ja nüüd ma elangi selles unistuses. Kas selleni jõudmine on tingitud õnnelikust juhusest või on see ikkagi olnud teadlik liikumine püstitatud eesmärgi suunas?

Ei möödu päevagi, mil ma ei võta ette väikest jalutuskäiku. Tööpäevadel eelistan sõltuvalt ilmast umbes 30minutilist jalutuskäiku, enne kui bussi-trammi peale astun. Nädalalõppudel teen umbes paaritunnise jalutuskäigu poodi, turule või kokkusaamistele. Mulle meeldib väga kõndimine ja kuna olen oma hingelt unistaja, ei puudu jalutuskäikudelt aktiivne sisekõne erinevatel minu elu puudutavatel teemadel.

Usun, et nende unistuste hulgaga, mida ma oma elu jooksul olen endast nii-öelda läbi kõndinud, võiks püstitada omanäolise maailmarekordi. Oma unistustes näen ma peegeldust iseendast kui väärikast kuningannast, hoolivast perenaisest, mängulisest tütarlapsest ja sensuaalsest armastajast, kelle jaoks on elu vaheldusrikas, voolav ja tingimustevaba.

Aga mis juhtub, kui heidan pilgu igapäevaellu? Ühtäkki toimub ootamatu transformatsioon, kus kõigi võimalustega võlumaailm justkui haihtub ja asendub argipäevaga, kus otsuste tegemiseks puudub julgus, loovus peab pidevat võitlust ebakindlusega ja mängulisus asendub ratsionaalsete valikutega, mis lükkavad tagaplaanile hingerahu ja südamehääle.

Võib tunduda, et unistamisel ja tegelikul elul ei ole omavahel mitte mingit seost ja pigem innustatakse jätma õhulossides elamine ja keskenduma pigem reaalsele igapäevaelule. Aga kas ikka peaks iseenda unistusi niimoodi eirama? Küll aga on selge, et kui nendele mõtisklustele ei järgne igapäevaelus tegevust, jäävadki need tõenäoliselt vaid mõtteks ja vajuvad ajapikku unustuste hõlma. Kuid elujõulised unistused jäävad meid justkui kummitama – seniks, kuni me teeme oma argipäevas esimese sammu nende elluviimiseks. See ongi see hetk, mil meis genereerub konkreetsete eesmärkidega tegevusplaan ja unistuste teokstegemine saab rohelise tule.

goalsEesmärkide püstitus

Tõenäoliselt on enamik meist võtnud korragi aastas aja maha, vaadanud möödunule tagasi ja heitnud seejärel lootusrikka pilgu tulevikku. Võtkem kasvõi aasta alguskuud, mil uutest lubadustest ja eesmärkidest innustunult täituvad nii spordisaalid, enesearengukoolitused kui ka tervisliku toitumise grupid. Iseasi, kui pikalt keegi soovitud rajal püsib.

Eesmärkide püstitamise teoreetilisem pool sündis 1981. aastal, kui George T. Doran tuli välja SMART-reegliga – eesmärkidele seatavate nõuetega, mille jälgimine annab suurema tõenäosuse, et soovitud eesmärgini jõutakse. Selle reegli järgi peaks eesmärk olema esiteks konkreetselt sõnastatud, teiseks mõõdetav, kolmandaks saavutatav, neljandaks realistlik ja viiendaks ajaliselt määratletud.

Olen ise püüdnud oma eesmärkide seadmisel neid reegleid jälgida, kuna rõõm millegi saavutamisest pakub suurt hingerahu ja annab motivatsiooni uute sihtide seadmiseks. Samas olen ka korduvalt kogenud, et olenemata kõikide eelnimetatud nõuete täitmisest pole ma nii mõnegi soovitud eesmärgi saavutamiseni jõudnud. Olin selle üle palju juurelnud, kuni leidsin ammendava vastuse Ameerika ettevõtja ja koolitaja Matt Morrise ettevõtlusfilosoofiast, millest tulenevalt on lisaks eesmärgi sõnastamisele oluline ka saavutatu isiklikum tähendus.

Mida see täpsemalt tähendab? Näiteks on minu sooviks olnud eneseteostus ettevõtluses, mille tulemusel saada rohkem vaba aega nii iseenda kui ka pere jaoks. Kuid samas just selle väga inimliku ja lihtsa soovi integreerimine oma igapäevaellu oli alguses minu jaoks üpris keeruline, kuna tööpäevad ja tegemata asjade nimekirjad muutusid pikemaks ja unistus vabast ajast liikus üha kaugemale. Seda mõistes otsustasin, et niimoodi jätkamine on justkui endale valetamine, kuna eesmärgini jõudmise hinnaks on loobumine iseendast.

Tahe sünnib eesmärgist

Itaalia psühhiaater ja visionäär Roberto Assagioli on öelnud, et ilma teadliku eesmärgita ei saa olla puhast tahet. Mis tähendab seda, et kui inimene on otsustanud mõne eesmärgi kasuks, siis tekib tal kavatsus seda saavutada, mis omakorda kutsub esile motivatsiooni. Kui taipasin, et vaba aega jääb järjest vähemaks, esitasin ma endale lihtsa küsimuse: „Mida ma tegelikult tahan?“


Kui hakkasin uurima oma tahet, mõistsin, et minu soov on elada juba hetkel oma tulevikueesmärgis, mitte elada elu loobumistes ja kompromissides helgema tuleviku nimel


See teadmine vallandas motivatsiooni võtta süümepiinadeta vabu päevi, rahuldada naiselikke soove, lubades oma ellu naudinguid või minnes kaasa spontaansete puhkuseideedega.

Ka paljud enesearenguteooriad ja -koolitajad on öelnud, et soovitu visualiseerimine olevikku või käitumine selliselt, nagu see oleks juba saavutatud, annab ääretult olulise eelise eesmärgini jõudmiseks. Usume või mitte, aga kui me midagi ikka väga tahame, aitab kogu ümbritsev selle saavutamisele kaasa. Seda uskudes ja usaldades muutus liikumine eneseteostuse suunas minu jaoks nauditavamaks, pingevabaks ja tulemuslikumaks.

Takistused teel

Holistilises regressiooniteraapias on kesksel kohal töö kliendi eesmärgiga ehk muutusega, mida inimene soovib oma ellu tuua. Terapeudil on oluline roll aidata kliendil tuvastada erinevate valikute ja käitumiste põhjuse ja tagajärje seos käitumuslikul, emotsionaalsel, füüsilisel, mentaalsel ning suhete tasandil. Juhul kui mõnel eelnimetatud tasandil on ebakõla, väljendub see justkui takistusena soovitud eesmärgini jõudmisel. Mõningatest takistustest me võime olla teadlikud, kuid mõned võivad peituda sügaval alateadvuses ja nendeni pääseme vaid vaimsete praktikate abil.

Minu enda elus on olnud ääretult palju piiravaid uskumusi.


Ühe uskumusena kandsin endas pikalt teadmist, et soovitu saavutamiseks tuleb palju vaeva näha.


Käitumuslikul tasandil väljendus see selles, et ma töötasin peaaegu alati korraga kahel ametikohal või käisin kahes koolis. Emotsionaalsel tasandil tõi see kaasa isoleerituse ja füüsilisel tasandil mitmed tervisehädad, millest tervenemine eeldas täielikku elustiili muutust. Alles nüüd olen hakanud sellest ennastkahjustavast uskumusest lahti laskma, lubades enda ellu rohkem puhkehetki ja loobudes lisaülesannetest.

Suureks piiranguks, mis takistab inimestel muutuste toomist oma ellu, on hirm kaotada traditsiooniline turvatunne. Selle hirmu puhul otsime tõenäoliselt turvatunnet endast väljastpoolt – alates materiaalsetest hüvedest, lõpetades lõputute reeglite ja tingimustega, mida nii iseenda kui teiste jaoks seame. Kui aga lähtume eesmärkide seadmisel endast kui tervikust, tekib meis uudishimu ja julgus õppida iseennast tundma. Seejärel oleme valmis loobuma kõigest sellest, mis meid takistab, liikudes seejärel samm-sammult oma eesmärkide saavutamisele muudkui lähemale.

Eesmärkideni jõudmise 5 (viis) tasandit

  1. Käitumuslik tasand

Kuidas ma pean käituma selleks, et eesmärgini jõuda, ja mida ma teen siis, kui ma selleni jõudnud olen? Sellele vastamiseks on hea kaardistada oma igapäevased tegevused ning teha tegevusplaan edaspidiseks. Näiteks nii mõnigi edukas ettevõtja on nimetanud oma edu aluseks päevaplaani koostamise ja sellest kinnipidamise.

  1. Emotsionaalne tasand

Milliseid tundeid ma igapäevategevustes ja eesmärkideni jõudmisel tunnen? Kuna emotsioonide allikas peitub inimese alateadvuses, on hea emotsioonide objektiivseks mõistmiseks kaasata usaldusväärne inimene. Viimasel ajal on ka Eestis populaarsust hakanud koguma konsultantide, terapeutide ja coach’ide kaasamine eesmärkideni liikumisel.

  1. Füüsiline tasand

Milline on mu tervis? Kas ma olen väsinud, haige või olen ma täis energiat ja entusiasmi? Inimese keha on alati aus ja annab väga kiiresti mõista sellest, et ellu on vaja tuua muutust. Ükskõik kas see väljendub nõrgeneva immuunsüsteemi või tõsisema haigusena – oluline on oskus tunda oma keha, kuna keha räägib inimesega.

  1. Mentaalne tasand

Siia alla kuulub kogu vaimne tervis ehk unistamine, mõtlemine, seoste loomine, planeerimine jms. Juhul kui mentaalsel tasandil on mõtete üleküllus, tuleb kasuks tasakaalustavate praktikatega tegelemine, nt jooga, meditatsioon, mis aitavad mõtteid vaigistada, et saaksid eristuda need, mis toetavad eesmärkideni jõudmist.

  1. Suhete tasand

Millised inimesed mind ümbritsevad ja kuidas nad toetavad minu eesmärkideni jõudmist? Kas nad sisendavad ebakindlust või on nad pigem toetavad? Lisaks neile inimestele, kes juba su elus on, soovitatakse olla avatud suhtlemiseks nendega, kes veel mingil moel toetavad eesmärkideni jõudmist (erinevad huvigrupid, koolitusrühmad jms).

Autor: Sirle Truuts

Lisa kommentaar

Or